3. ja 4. klass käisid 17. oktoobril traditsioonilisel sügismatkal Puhtus. Järgnevas kirjatükis on kokku pandud katkendid Andra, Pirgiti, Karina, Liisi, Kertu, Rometi, Rego ja Reio muljetest.
Me pidime panema soojalt riidese ja siis me hakkasime autoga minema Puhtu. Oli paks udu. Sõitsime Puhtu väravateni. Sealt edasi läksime Puhtu kaardi juurde ja pidime kaardil oleva teksti läbi lugema. Selle kaardi teksti kohta tegime viktoriini.
Meie õpetaja andis meile enne matka ühe lehe, mille peal oli kirjas: nägime, maitsesime, nuusutasime, lilled, muu huvitav.
Lõpuks läksime metsa ja nägime rasvatihast ja puukoristajat. Me läksime aina edasi, meil olid tee peal takistused ees. Need olid mahalangenud puud, pidime tegema parkuuri.
Jõudsime tiigi juurde, tahtsin hüpata tiigi keskele saarekesele, aga ega väga ei tahtnud ka.
Läksime Puhtu tamme juurde. Seal proovisime tüdrukutega kätest kinni võttes puud kallistada. Me ulatasime täpselt. Siis proovisid poisid, aga nad ei ulatanud.
Liikusime veel edasi ja siis me olime sellise puu sees, kus oli hästi suur auk, kus sees sai käia. Õpetaja läks ka sinna sisse. Käisime ka Puhtu männi juures, see oli väga pikk.
Jõudsime ausamba juurde ja katsusime seda.
Siis läksime ka mere äärde. Seal oli linnusulgi, täpiline kivi, kaks vana sinist kossi, seen puul või vaik, seda me veel ei tea.
Mere ääres nägime laglesid. Poisid ütlesid, et need olid pardid.
Siis läksime lepa juurde. Kõik juured olid seal väljaspool. See oli lahe.
Mere ääres olid haned, luiged, pardid, merevaht ja avastasime täpilise kivi.
Maitsesime koos Kertuga adru. Maitses päris hästi. Karina kukkus vette ja Kertul läks haaknõel jalga. Ma puhusin käe pealt vahtu.
Me leidsime hästi huvitavaid kive ja siis ütles õpetaja, et teeme nendest huvitavatest kividest väikese torni. Me, Reio ja Romet ja Rego tegime koos selle torni. Meil kukkus mitu korda see virn maha.
Mere äärest läksime vaatetorni juurde. Seal me sõime ja turnisime ja õpetaja tegi luikedest pilti ja ma jõin oma kaks jooki korraga ära.
Kõik torni otsa ei läinud, sest see oli õudne.
Me, poisid ja Karina käisime torni otsas ja kui ma alla tulin, siis viskas Romet oma koti alla ja ma püüdsin selle kinni. Ja ma kukkusin siis maha, sest see kott kaalus sama palju nagu 100 kg sangpomm.
Torni juurest läksime metsa kaevu vaatama ja siis Luubi alla. Seal mängisime peitust ja viskasime lutsu, tegin uue rekordi – 6.
Lõpuks läksime tagasi kooli ja sõime kõhu täis.
Mõnus soe ilm oli. Kõik läks hästi.
