Järjejutu kolmas ja viimane osa.
Neljapäeva alustasime sõiduga Serras de Aire e Candeeiros’e loodusparki ja külastasime seal asuvat Algar do Pena koobast, laskusime selleks 44 meetri sügavusele maa alla. Imetlesime stalaktiite ja stalagmiite täis koobast, saime teada, miks on taolised koopad inimkonnale erinevate uuringute tegemisel väga olulised ja palju muud huvitavat.
Järgmiseks sihtpunktiks oli Fátima linn. Fátima on rahvusvaheliselt väga tähtis usuline keskus. Legendi järgi nägid kolm väikest karjuslast seal 1917 aasta jooksul korduvalt Neitsi Maarja ilmutust ning sinna rajati pühamu, kabel, basiilika jt ehitisi, mida külastab aastas 6-8 miljonit inimest.
Õhtupooliku veetsime koolis, kus kõik partnerriigid kostitasid õpilasi ja õpetajaid oma rahvuslike maiustuste ja muude suupistetega.
Reede hommikul sõitsime taas kooli. Seal toimusid järjekordsed kunstialased töötoad. Kõikide osaliste koostöös valmis stend, mis näitas, kuidas me kõik oleme kellegagi seotud ja kui palju on meil omavahel ühist hoolimata sellest, et elame erinevates Euroopa maades. Õppisime ka animatsiooni tegema, tutvustasime oma koole, mängisime üksteise rahvusmänge ning õpetasime üksteisele oma rahvustantse.
Pärastlõunal sõitsime ookeani äärde Nazarésse. Lisaks oma kaunitele randadele on Nazaré kuulus surfarite paradiis, kus on mitmeid surfi-rekordeid püstitatud, sest sealse veealuse kanjoni tõttu on seal sageli 20-30 meetri kõrguseid laineid.
Õhtusöögil laulsime kõik ühiselt tuntud lugu “Auld Lang Syne” (Eestis tuntud kui “Küünlavalguse valss”) igaüks oma keeles. Lõpuks jätsime oma uute sõpradega hüvasti ning järgmisel hommikul asusid kõik oma kodude poole teele.
Allpool ka mõned meenutused reisil käinud õpilastelt.
Robert: Minule meeldis väga Porto. Seal oli palju katedraale ja muid ilusaid ehitisi. Kuna vanalinn asus üpris kõrgel, oli sealt väga ilus vaade kogu linnale. Enim jäid mulle Portugalist meelde kirikud ja inimesed. Inimesed olid seal väga rõõmsad ja sõbralikud, tegid nalja, said meie naljadest aru. Sain endale palju uusi sõpru, nii poolakaid kui ka portugallasi.
Kirill: Sõitsime Portugali tänu Erasmus+ projektile, mille eesmärgiks on tutvustada õpilasi Euroopa kultuuripärandiga ning seetõttu tegime seal palju ekskursioone, kus nägime erinevaid kohti, mis on pärandiga seotud.
See reis meeldis mulle väga. Oli äärmiselt tore tutvuda Portugaliga, selle riigi traditsioonide ja ajalooga. Ehitised, mis on vanadest aegadest säilinud, olid väga ilusad. Meeldis ka see, et Portugalis hoolitakse loodusest. Oli huvitav teada saada, et religioon on seal väga tähtis. Inimesed olid väga toredad, aga minu jaoks oli nende avatus pisut võõrastav. Tore oli ka suhelda õpetajatega erinevatest Euroopa riikidest ning saada teada üht-teist nende kodumaade kultuuridest.
Henri: Mulle meeldis see reis, kuna sain palju uusi teadmisi Portugali kohta. Enne reisi teadsin Portugalist ainult Ronaldot, muud ei midagi :). Nüüd sain ülevaate selle maa rahvast ja kultuurist. Rahvas sellel maal on hoopis teistsugune kui Eestis. Tervitades ei öelda lihtsalt „Tere!“, selle asemel tullakse kohe kallistama ja antakse põsemusisid. Inimesed on väga suhtlemisaltid, kohe tullakse juurde ja hakatakse rääkima. Meile räägiti ka seda, et Portugal on maailmas turvalisuse poolest kolmas riik. Kõikjal oli näha, et Portugal on mereriik – igas söögikohas pakuti kala ja igal pool müüdi sardiine. Lissabonist jäi meelde 50 meetri kõrgune meresõitjate monument. Portugalis on ka palju kirikuid ja katedraale, nad on usklik rahvas.
