Kuna kevad kostitas meid särava päikese ja mõnusa tuulega, saime hea võimaluse osa eesti keele ja inglise keele tundidest õues olla.
3. klass otsis tuttavaid esemeid, tegevusi ja värve ning rääkis nendest inglise keeles.
Aga 1. ja 5. liitklass oli veel loomingulisem. Nemad olid just lugenud muinasjuttu kolmest põrsakesest. Ja siis mõtlesid, et teeks nüüd ise ka ühe muinasjutu. Et kõik saaksid oma panuse anda, otsustati aheljutustamise kasuks, siis on põnevust ja üllatusmomente ning kõigil on hea võimalus oma mõtteid ühisesse loomingusse panna.
Selline see muinasjutt välja kukkus:
Tolmurulli ja karvapalli sõprus
Elas kord üks väike tolmurull. Ta oli üksik ja otsis endale sõpra. Ta ei leidnud kedagi.
Kuid ühel päeval märkas ta loomakarvadest tehtud karvapalli. Tolmurull tervitas teda. Karvapall naeratas häbelikult vastu.
Tolmurull küsis karvapallilt: “Kas sa tahaksid minu sõbraks hakata?“ Karvapall vastas vaikse häälega, et ta on nõus. Tolmurull oli väga õnnelik.
Nad mõtlesid, mida võiks koos edasi teha. Karvapallil tuli mõte palli mängida. Kuna neil muud palli polnud, otsustas karvapall ise palliks hakata. Rõõmsalt tuiskasid nad mööda tuba.
Kui tolmuimeja pole neid oma kõhtu imenud, möllavad nad õnnelikult veel praegugi.
Aheljutustajad olid Andra, Maili, Heiti-Mathias, Elena-Marie, Kessu
