1. ja 2. klass käisid viimasel septembrikuu päeval Puhtus uudistamas, mida sügis seal tänavu on korda saatnud. Vaadata oli küllaga ja põnevust jätkus. Ka uusi teadmisi sai jagatud: igat marja ei maksa suhu panna ja seened, mida ei tunne, jäägu metsaalust kaunistama. Saime tunda ka vanasõna, et mets on vaese mehe kasukas. Metsas oli mõnus ja soe, ainult puude ladvad kohisesid. Kui aga mere äärde jõudsime, sasis tuul meid igast kandist. Me ei lasknud ennast sellest häirida, meie matkasime vapralt edasi. Ainus asi, mida tuul tõeliselt segas, oli lutsu viskamine. Valisime siis muud lõbustused. Näiteks mängisime mängu “Mitte puudutada maad”.
Aeg lendas kui linnutiivul ja matkatud meetritest said mõned kilomeetrid ning Puhtule sai ring peale tehtud. Tuligi võtta suund tagasi koolimaja poole.
Seda toredat päeva jäävad meenutama tänased punased põsed, mõnus väsimus ja pildid.
