Seekordses tunnis meisterdasime paberlennukeid ning salvrättidest langevarje. Juhendajad arvasid, et see on nüüd küll üks lihtne ülesanne, sest kes poleks lapsena paberlennukeid meisterdanud! Aga selgus, et meie laste jaoks ei olnudki see nii enesestmõistetav, kui arvasime. Tuli välja, et paberit täpselt pooleks murda või voltida nii, et murdekohad tõesti ilusad oleksid – see on tõeline väljakutse. Tõestasime siiski, et harjutamine teeb meistriks, sest kui juba kolmandat lennukit voltisime, tuli see päris kenasti välja. Põnev oli vaadata, kuidas erineva disainiga lennukid lendavad. Ühel oli juhitavus suurepärane, lendas täpselt sinna, kuhu sihiti. Teine liugles suurepäraselt ning kolmas oli nagu bumerang – viskasid õhku ja keeras ennast ringi ning lendas kohe tagasi.
Kuna lennukid ja langevarjud kuuluvad kokku, siis järgmiseks asusimegi langevarjude kallale. Poleks arvanudki, et kõige tavalisematest salvrättidest saab neid meisterdada! Katsetasime mitut erinevat suurust ja “kanga” paksust. Selgus, et see, kas langevari on suur või väike, ei mänginud rolli, kuid paksemast “kangast” vari võttis paremini tuule alla, õhem kippus liiga kiiresti kukkuma. Hoolega pidi ka vaatama, millist raskust langevari ohutult lennutada jõuab.
Oleme jälle targemad.
