4. aprilli hommikul särab päike taevas nagu kord ja kohus – nii, nagu ühele ülestõusmispühale eelnevale nädalale kohane. Virtsu pisikesed ja veidi suuremad ootavad taas ülestõusmispühade lugu ning suur rõõm oli koguda kõige pisemate jaoks kokku kõik rebased, jänesed, lilleõiekesed, munad, tibud ja leida ennast veel hommikupudrulõhnalises lasteaias istumas soojas päikeselaigus koos pisikeste särasilmadega ülestõusmispühade lugu jutustamas. Kahetsen, et eelmisel päeval korralikku ringkäiku Lihula looduses ei teinud, hommikul ei leidnud ühtki sidisevatega pajutibudega oksa mida kaasa võtta. Leidsin siis oksad, mil hiirekõrvad – noh, kõrvad olid küll alles hoolsasti kokku lapituna pungade sees, aga olemas ju ometi… Õnneks ütles õpetaja Marje, et meil ilusad roheliste hiirekõrvadega oksad juba vaasis. Oh, Virtsus on kevad kohal. See rõõmustab.
Lehvitanud lasteaiaperele, suundun koolimajja. „Päike paistab!“ rõõmustavad lahkesti tervitanud õpetajad Ruth ja Tiina. Mõtle, üks ja sama päike igal aastal, ja ometi on nii eriline, kui ta jälle kevadel otsustab korralikult oma tööd tegema hakata, eks. Kohtun juba tuttavaks saanud klassis 1-3. klassi lastega, kes vahetunnis telefonis olemiselt tabatakse ning selle eest õpetajalt emalikult sugeda saavad. Oh, nii väikesed vidinad ja ometi mahuvad lapsed sinna sisse ära. Minus lülitub miski lapsevanema roll sisse ja hoiatab lapsi omalt poolt selle va telefoniga ettevaatlik olema – röövib ära kogu su mänguaja sõpradega, kui ette ei vaata. Siis räägime pühadest. Sain teada, et lapsed teavad juba nii mõndagi rahvapärimustest lihavõtete kohta. Räägin neile loo Piiblist ülestõusmispühade kohta. Lapsed teavad palju, elavad kaasa ja küsivad palju. Õpetavad ka. Ja tuletavad meelde, kui ma kogemata midagi vahele jätsin. Lapsed saavad teada, et on Suur Neljapäev, Suur Reede, aga ei ole Suurt Laupäeva. On hoopis Vaikne Laupäev. Kui Sa, hea lugeja, ei tea, miks see ei ole suur vaid vaikne, siis küsi mõnelt Virtsu lapselt, nemad teavad. Ja pühapäev ei ole ei suur ega vaikne, vaid on hoopis Ülestõusmispüha. Väga eriline ülestõusmispüha. Rõõmus püha, uue elu alguse ja lootuse püha. Tunni lõpus näitavad lapsed omatehtud kauneid liblikaid seinal, õpetajaTiina mainib, et pajutibud laual juba õitsevad ja peab välja vahetama. Jälle tõden, Virtsus on kevad juba kohal. Hm, ja ma ei leidnud oksagi. Õpetaja soovitab teha tagasiteel Nurmel peatus ja sealt kevadet kaasa korjata.
Tagasiteel tuleb see meelde, aga liiga hilja. Lihula poole keerates paistab soe kevadpäike silma. Lihulas paistab ka päike, õnneks. Küll need pajutibud ja hiirekõrvad koos kevadega siis siia ka jõuavad.
Kauneid ülestõusmispühi!
Maret Põld
